368 lehekülge headust.
Raamat, mida plaanisin osta, aga see ei jäänud kuidagi raamatupoes näppu, ega ei viitsinud ka eriti otsida. Ja siis nägin, et Ellus on saadaval, laenutasin ja lugesin seal ära. Mis siis iseenesest ei tähenda seda, et ma seda lõpuks ei ostaks…
Niisiis lugu hokist? Või siis millestki muust? Eks ikka kõigest hingesopis nagu Backmanile kohane. Me arvame, et miski ei saa meie turvalisust kõigutada, kuni see see juhtub. Me usaldame inimesi kuni me ei usalda enam kedagi. Kas ohver on ikkagi ohver? Või on ta keegi, kes rikub meie ootusi sellega, et seal enda tragöödia esikohale? Äkki peaks lihtsalt vaikselt kannatama ja edasi elama…
See lugu tundus paljuski nii tuttav. Kui midagi ei suudeta tõendada, siis kas inimene valetas? Mitte tingimata. Aga kas ilma tõenditeta kedagi ühiskonnas tühistada ja alla tõmmata on okei? Vast ka mitte.
Backman oskab minna sügavuti inimesi hinge andmata hinnanguid. Kõigil on ju õigus, oma tõde, aga samas ei võida mitte keegi. See on lihtsalt elu, mis meiega juhtub, isegi kui me selleks valmis ei ole.
Vaieldamatult soovitan lugeda kõigil.
Heleni kirjanurk 